Vali sobiv teema:

Otsid midagi uut?

Lugejakiri sotsiaalmeedias

SUUR LUGU! Hooletud koeraomanikud võetakse kevadel vastutusele moodsa tehnika abil

Anonüümsetel koerajunnidel on nüüdsest lõpp - moodne tehnoloogia tuvastab junni, selle asukoha, looma, omaniku ning teeb ka kohe trahvi ära.
jagamist

See kevad tuleb hooletutele koerteomanikele teistsugune – Keskkonnaamet ja MUPO asuvad võitlema igakevadiste koertejunnidega ning on selleks soetanud loomsete ekskrementide moodsaima tuvastustehnoloogia.

Taliharjapäev ehk talve keskpaik on möödas ning koerajunnide peitmise MM on jõudnud seega ca poole peale. Veel paar kuud ongi jäänud, enne kui tõelised üllatusmunad välja sulavad.

Paljud koerapidajad kasutasid lumerohket talve kurjasti ja matsid oma lemmikute ekskremendid lihtsalt lume alla. Lume sulamise järel pakuvad korrusmajade vahelised haljasalad kohati õõvastavat vaatepilti. Kuid nüüd on mupol ja keskkonnaametil sellega võitlemiseks plaan.

See võib tunduda ilus kevadine park aga tegelikult on juba ainuüksi sellel väiksel maaalal peidus tuhandeid koerajunne, mis sinna jäänud talvest.

Kilekotte on piisavalt, napib hoopis inimeste mõtlemisvõimet

„Kevad ja koerajunnide väljasulamise-kampaania kuuluvad Eestimaal kokku nagu särk ja püksid, sest kevade tulekuga sulavad linnaparkides välja ka “miiniväljad”, mille on tekitanud hooletud koeraomanikud. Võitlus hooletute või kuritahtlike loomaomanike vastu on seni olnud praktiliselt hambutu – kui meie ametnik otse peale ei satu, siis hilisem junnituvastus on seni olnud võimatu,“ märkis Keskkonnaameti loomsete väljaheidetega tegeleva osakonna juhataja Priit Kilp.

„Me võime panna kõik meie pargid ja loomade jalutuskohad paksult koerakaka kilekotte täis aga ikka leidub loomaomanikke, kelle arvates on see normaalne kui loom teeb oma häda hange ja piisab sellest kui jalaga lund peale lükata – pole junni, pole probleemi! Aga tegelikkuses ei kao need junnid ju mitte kuhugi ja kevadel on kõigil silmad suured, et miks linn junne täis on,“ märkis mupo koduloomade ekskrementide elimineerimisele spetsialiseerinud väikeüksuse spetsialist Tarmo Tuulde.

Junnide vastu on püütud võidelda igat moodi – ka sildistamisega. Ei ole aidanud seni. (foto: Tauno Pääslane)

Probleem on suurem kui elu

Võtame näiteks ühe väikese tüüpilise pargi linnas – oletame, et parki külastab 15 koera päevas (ja see on väga tagasihoidlikult pakutud). Iga jalutatav koer teeb seal tõenäoliselt vähemalt ühe hunniku. Aastas on 365 päeva. See teeb 5475 koerajunni.  Probleem pole seega mitte suur, vaid see on ikka paras hunnik.

„Mis parata, ühiskond on veel säärasel arengutasemel. See aga ei vabanda oma koera järelt koristamata jätmist. Ka igakevadine lõputu utsitamine ei tundu asja parandavat. Mis siis aitaks? Tõenäoliselt trahvid? Igaühe juurde ju ei jõua,“ sõnas mupo spetsialist.

Pealesattumisel tehtud trahvid on juhuslikud ja ei tööta enam

Tallinna Keskkonnamet tuletab lemmikloomade pidajatele meelde, et vastavalt Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirjale on loomapidaja kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid ning koristama oma looma väljaheited.

MUPO alustas möödunud aastal nende hooletute koeraomanike suhtes, kes jätnud oma lemmiklooma väljaheited haljasaladelt koristamata, ligi 100 menetlust. Kuid asi pole paremaks läinud.

Sel kevadel tuleb appi moodne tehnoloogia

„Eelmise aasta lõpus soetasime Austriast tehnika, mis peaks igal hooletul koeraomanikul hirmust kuklakarvad püsti ajama. Nimelt saavad meie patrullid mupo bussidesse loomsete ekskrementide tuvastussüsteemid, mis mitte ainult ei otsi üles lume alt junne ja ei määra kaardil nende täpse asukoha GPSi abil, vaid koheselt ka analüüsivad neid ja teevad üle interneti päringu „Kohalike omavalitsuste Lemmikloomade registerisse“, kus võrreldakse junnist saadud looma DNA-d registris asuva DNA-andmebaasiga. Kui tuleb vaste, siis on omaniku nime ja aadressi leidmine ainult ühe kliki kaugusel,“ selgitas keskkonnaameti spetsialist.

Mupo ametnikud käisid möödunud suvel Austrias tehnoloogiat proovimas enne selle soetamist. Tehnika töötas suurepäraselt – maaskänner avastas junnid, tuvastas need ning saatis laiali trahviotsused. Lisaks ilmuvad junnid ametniku seadmesse, mida saab isegi tasku kaasas kanda.

„Paljud lemmikloomaomanikud ei tea seda, aga kõikidelt koduloomadelt, kes on kiibistatud, on kiibistamise käigus võetud ka DNA proov. Seega on nüüdsest meil täiuslik andmebaas nii loomadest kui looma omanikest.“

„Kui meie spetsialist sõidab vastava seadmega üle koerajunne täis pargi, siis suudab masin tunnis skanneerida ca 1500 koerajunni. GPS määrab täpse asukoha, seadmes asuv kaamera teeb pildi ning kui lemmikloomaregistrist tuleb täpne omaniku vaste, siis saadetakse junni pilt koos trahviotsusega otse loomaomaniku e-postiaadressile. Lisaks pannakse sellega loomaomanikule ka kohustus ilmuda ööpäeva jooksul etteantud gps-koordinaadile ning junn ka ära koristada,“ selgitas mupo spetsialist.

Lisaks saavad mupo ametnikud ka nö manuaalse junnituvastussüsteem, millega piisab ainult suunata laserkiir junnile ja masin kogub kogu data, mis tal tuvastuseks vaja on: junni soojuse, tiheduse, haisufaktori ning teeb ka pildi. Looma DNA saamiseks tuleb masina terav otsik siiski junni sisse torgata.

Tipptehnoloogiat täis „Junniskänner 2000“ nagu mupo ametnikud ise masinat hellitavalt kutsuvad, hakkab tööle juba sellel kevadel esimeste sulade ajal. Esimesed trahviotsused loodetakse hooletute loomaomanikeni saata juba esimeste töönädalate jooksul.

„Kõik sõltub sellest, kuidas süsteemid omavahel suhtlevad ja tööle hakkavad. Hetkel näeme me, et nii mõnigi asi vajab veel skänneril seadistamist ja kalibreerimist, et junnide tuvastus täisvõimsusel töötada saaks,“ lisas mupo ametnik.

„Aga meil on õnneks lume sulamiseni pisut veel ka aega.“

Hea lugeja! Mida arvad Sina sellest, et moodne tehnoloogia hakkab hooletuid koeraomanikke tuvastama ja trahvima? Kas see aitab igakevadiste “miiniväljade” vastu? Anna oma arvamusest loo all kommentaarides märku!

Kommentaarid (5)

  • Kristjan

    29. jaan. 2019 - 09:25

    Its about time (Y) palun alustage Stroomi piirkonnast, majade vahel.

    Vasta
  • Oss

    29. jaan. 2019 - 14:32

    Las situvad puu alla. Esimese vihmaga lahustub ära ja ongi looduslik vãetis ka. Mida sa korjad nendest junnidest nagu pede

    Vasta
    • Suupa

      5. veebr. 2019 - 23:19

      Täitsa õige! Junnid on taimedele väga kasulikud, eriti esimeste vihmadega.Annab rammu! Minu õunapuud kannavad hästi vilja!Aga masin on kui aprilli nali! Junnidega saab riik rikkaks ja EKRE võimule saades, laenu ei peagi võtma.

      Vasta
  • Kukk

    8. veebr. 2019 - 16:25

    Ilus jutt!
    Praegu käib metsas kibe hundi junnide kogumine ja spetsialistid on toonitanud et ylesse korhatud junnid tuleb 24h jooksul hiljemalt vastavasse oskanda toimetada,et dna kätte saada ja nyyd yhtäkki on mupol selkine vinge vidin ,et saavad dna ka poole aasta vanusest sittahunnikust kätte 😂🤣😅😁😆😀

    Vasta
  • Häbi lihtsalt

    2. apr. 2019 - 23:36

    Naljakas kuidas yhiskonnas on niipalju saastet nagunii ja junn mis on looduslik tuleb yles korjata killerkotiga ja tekitada looduslikust valjaheitest prygi mis reostab. Ka biokakakotid on keemiliste heitgaasidega hoonetes valmistatud et me “ökolt” neid kasutada saaks.

    Vasta

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Nädala meem @skunk.ee

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Küsitlus

Suvi on justkui käes juba - kas oled jõudnud juba oma varbad mere-, järve- või jõevette kasta?

Vaata tulemusi

Laen .. ... Laen .. ...

REKLAAM

Uudiskiri

Liitu Lugejakiri.ee uudiskirjaga ja saa kõige tõsiseltvõetavamaid ja usaldusväärsemaid uudiseid otse allikast.

Liitudes Uudiskirjaga, nõustud meie üldtingimustega

Üles