Vali sobiv teema:

Otsid midagi uut?

Lugejakiri sotsiaalmeedias

13 soovitust: mida teha, kui metsas karuga kokku juhtud? NB! Lisatud karu kommentaarid!

"Oi bljää, jälle üks marjuline sööb minu toitu!" (foto: Gleb Garanich)
jagamist

Kevadilmad on üles äratanud ka karud, kes otsivad nüüd aktiivselt süüa. Toome teieni nüüd ilmselgelt purjus jahimeeste koostatud 13 soovitust, kuidas käituda, kui kohtud metsas karuga.

Meile öeldakse, et pruunkaruga kokkupuutumisel on olulised ettevaatlikkus ja ennetavad tegevused. Otsustasime selle kohta täpsemalt uurida otseallikast ehk karult endalt.

Alutaguse on parim koht, kus karusid kohata

Võtsime jahimeeste antud soovitused näpuvahele ja läksime külla Alutagusel elavale karule, keda kohalikud tunnevad Peedu nime all, et saada kinnitust soovituste legitiimsuse kohta.

Kui jõudsime Peedu koopa juurde, valitses selle ümber vaikus. Koputasime koopa kõrval asuvale puule ning hõikasime Peedut.

„Kes seal on nii vara hommikul, kurat võtaks?“ kostus koopast mõminat.

„Roald Johannson olen mina, saatest „Roaldi nädal,“ viskame karu kulul nalja.

Peedu pettumus on esialgu suur

Koopast on kuulda ragistamist ja kiiret sagimist, on kuulda, et keegi seob kiiruga lipsu ette. Üsna pea pistab Peedu pea välja koopast ja kui ta saab aru, et teda on petetud, ei suuda Peedu seda kuidagi ka varjata.

„TE POLE JU ROALD JOHANNSON, KURAT VÕTAKS! MIS NALI SEE NÜÜD SIIS ON?“ on Peedu ärritunud.

„Väga vabandame, Peedu, ei ole jah. Aga me ei teadnud paremat nippi, kuidas sind koopast välja saada. Me tahtsime sinult kommentaari küsida jahimeeste soovituste kohta, et kuidas käituda kui kohtad metsas karu,“ ütleme talle.

Peedu leebub silmnähtavalt. „No kurja, seda nalja tahaks isegi näha. Laduge letti,“ on Peedu huvitatud. „Aga Roald ikka tuleb ka või?“

Isiklik hügieen on ka karude jaoks oluline. (foto: vida press)

13 soovitust jahimeestelt

Võtame välja Eesti jahimeeste poolt koostatud punktid ja loeme need Peedule ette ja palume kommenteerida.

1.Karuga kokku sattudes on esimene reegel: Jää alati rahulikuks, ära satu paanikasse!

„See on esimene reegel vä? Ma küll mäletan ükskord kui ma ühe jahimehega kohtusin siis tema küll rahulikuks ei jäänud – kiljus nagu plika ja jooksis minema, muhhhahhahaaaa,“ naerab Peedu. “Ma võin puusse panna aga minu arvates sealt tuligi see väljend, et situ ruttu, karu tuleb.”

„No kui me mõlemad jääme rahulikuks ja paanikasse ei satu, siis kuidas see vastasseis lahenema peaks? Et istume maha koos ja joome tassi teed vä? See ei päde kuidagi – embkumb peab jalga laskma. Nii, mis veel?“

2.Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.

„Me elame metsas. Metsas on värske õhk ja värske toit. See poejura, mida teie toiduks nimetate, ei kõlba küll mitte kuidagi süüa. Nii et i call it bullshit! Mis veel?“

3.Karu kuuleb väga hästi. Kui liigud looduses, siis tee aeg ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi.

„Kes kurat need kirja pannud on? Jah, palun tulge metsa plekkpangede või veel parem trummikomplektiga, siis on kaugelt kuulda juba. See osa on muidugi õige, et me hästi kuuleme. See on needus ja õnnistus ühekorraga ,“ kommenteeris Peedu.

4.Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.

„Mina ei sobi siis või?“

5.Kui näed karupoega või -poegi, oled väga suures ohus. Ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, ründab emakaru viivitamatult ohu allikat ehk SIND.

„No tõesti andke andeks, et me ei topi oma järglasi Instagrammi ja Facebooki nagu teie teete iga päev. Kuule, ma ikkagi ei saanud aru – kas Roald siis tuleb siia või mitte?“

Kinnitame Peedule, et ei tule. Peedu mõmiseb midagi pettunult. Loeme ette järgmise punkti.

6.Karu suigub talveunne septembrist novembrini (olenevalt ilmoludest). Ta teeb endale mugava pesa kas sipelgapessa, suure kuuse alumiste okste või tuulemurru alla. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled SINA. Koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.

„Sipelgapessa? Täiesti segi kamminud v? Olete ikka kindlad, et täie mõistuse juures inimesed need kirja on pannud?“

7.Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.

„Mis selles imelikku on, et me oma toitu kaitseme – teil on külmkapp avalikus koridoris või?“

8.Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel majade või suvilate hoovides. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Ära hakka karu pildistama. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.

„Mis teema teil inimestel selle pideva lärmamisega on? Vaikus pidi ju kuldne olema või mis?“

9.Enamasti liigub karu ringi õhtuhämaruses või öösel. Päeval karu puhkab kusagil varjulises kohas.

„Kui tähelepanelikud jahimehed. See oli iroonia praegu, saite aru ikka vä?“

Väidame, et saime.

10.Suvel söövad karud väga hea meelega marju ja võivad liikuda ka päeval. Tavaliselt satuvadki karudega kokku seenelised või marjulised. Sügiseti külastavad karud ka kaerapõlde. Ära mine karusid seal pildistama. Karud harjuvad lõpuks inimestega ära, neil kaob inimpelgus.

„Seenelisi ja marjulisi me tõesti ei salli – nemad korjavad ju meie toidu ära. Aga pildistamise vastu pole meil küll midagi – tore kui vahel pildile saame. Kõige naljakam on siis kui keegi saab pildile meid siis kui kahel käpal oleme – pärast naerame alati neid pilte – till ju paistab!“

11.Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koera satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.

„Jah, sul on esirea pilet etendusele, kus me sööme ära su koera ja siis sinu. Nii et kõik õige.“

Sellest roikast saab karu meisterdada ilusa lambijala.

12.Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja uriseb valjuhäälselt. Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui SINA.

„Mingil põhjusel unustavad inimesed selle vestluse osa ära kui meiega kokku saavad. Sellest on kahju – tahad just päevapoliitika kohta midagi küsida aga inimesed lasevad end täis ja hakkavad lalisema. Puu otsa pole mõtet tõesti ronida, sest meil tekib kohe huvi, et mis sa sealt head leidsid, et nii kiiresti üles ronisid.“

13.Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem. (Karu jooksukiirus on üllatav, 60 km tunnis).

„Teeskle surnut? Mis see on mingi näitemäng või? Jah, me olemegi nii lollid, et vaatame, et terve inimene seisab püsti ja siis viskab järsku pikali ja on surnud. Null arusaamist, et mis toimub.“

Okei, tundub, et Peedul on iga asja kohta eriarvamus. Küsime temalt, et kuidas siis temaga kohtudes korrektne käituda oleks.

„No midagi keerulist polegi ju – tulge ja rääkige meiega. Me ei hammusta ju. Seni pole veel kodagi juhtunud, et keegi meiega rahulikult juttu vestma jääks – mitte kordagi,“ selgitab Peedu.

Soovime Peedule edu ja vabandame veelkord, et ta alatute võtetega koopast välja meelitasime.

„Pole hullu, parem ikka kui püssitoru ees seista või järjekordse väriseva seenelisega tegeleda,“ ütles Peedu lõpetuseks.

„A te siis ei tea, kas Roald ka mingi hetk siia tulemas on või?“ hõikab Peedu meile järgi. Teeskleme, et ei kuule.

Hea lugeja! Mida arvad Sina Peedu kommentaaridest – kas tasub metsahülge juttu kuulata? Anna oma arvamusest teada loo all kommentaarides!

Hakka Lugejakirja jälgijaks Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Nädala meem @skunk.ee

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Küsitlus

Kas kavatsed osa võtta üldlaulupeost sel aastal?

Vaata tulemusi

Laen .. ... Laen .. ...

REKLAAM

Uudiskiri

Liitu Lugejakiri.ee uudiskirjaga ja saa kõige tõsiseltvõetavamaid ja usaldusväärsemaid uudiseid otse allikast.

Liitudes Uudiskirjaga, nõustud meie üldtingimustega

Üles